Hommikusöögile ei jõudnud. Sain Kreeka tüdrukutest aru, et ma ei ole ka paljust ilma jäänud. Just helistas Roberta ja kutsus mind homme kl 10ks tööle. Kuigi saan oma ametliku akrediteeringu järgmisel esmaspäeval, siis senimaani on mul külalise pass. Teised vabatahtlikud, kes ka meediakeskusesse tööle tulevad ja kellega olen senimaani suhelnud, on juba kirjutanud, et kuidas mul läheb …
Ääremärkusena veel, et hostel on suletud kella kümnest poole neljani, st et pean siit, vähemasti oma toast, lahkuma. Naljakas. St et maksimaalne aeg magamiseks on kl 9ni hommikul. Olen kindel, et selle kõige üle võin õnnelik olla, eriti juhul, kui töövahetus kl 23 või kl 2 õhtul lõppeb. Peab hakkama pealelõunast uinakut ära õppima taas kord.
Tänane päev on läinud peamiselt Torinos jalutades. Või tegelikult ei olegi kindel, kas seda saab öelda, et olen Torinos olnud. Täpsem on öelda „linnas, mis valmistub olümpiamängudeks”. Mõni väljak oli lihtsalt liikluseks suletud, sest ehitustööd võtsid kogu platsi, kust siis jalakäijad vahel lausa ainult ühekaupa mingitest kitsastest pragudest läbi pääsesid. Ühe tee peal tabasin ühe mehe kruvikeerajaga nokitsemas prügikasti kallal sellise hoolega, justnagu temast sõltukski olümpiamängude edu. Aga võib ka olla, et ta ongi selline pühendunud tüüp.
Torino tähelepanuväärsetest paikadest ei ole võimalik teha ühtegi pilti nii, et samas ei jääks peale ka mõni olümpiamängude lipuke või plagu või pooleliolev ehitis. Nii on Piazza Castello’l ehitamisjärgus paik medalitseremooniateks. Inimesed jäävad sageli seisma, et pilti teha või lihtsalt niisama uudistada – ma täpselt muidugi aru ei saanud, kas neid hämmastab moodne ehitis ise või on see hoopiski see naljakas kontrast, mis lahutab piazza algupärast romaani uhket arhitektuuri ja seda ülimoodsat kompleksi. Ehituse kõrval on ka pilt lõplikust tulemusest: tulemäng, lehvitavad võitjad poodiumil, lipud võitjatele varrastes (muideks, soomlastel kolmas koht!) ja kaugemal projitseeritud maailmariikide lipud. Märgin muuhulgas kibedusega, et ei ühtki Eesti lippu. Sel hetkel, kui mina seal väljakut uudistasin, tabasin küll ehitusmehi lausa jooksmas ja üksteise peale karjumas. Kas tõesti sellepärast, et valmimistähtaeg infotahvlil, 31. jaanuar, on liiga lähedal, või hoopis seetõttu, et eemal käis mingi kiivritega kamp „objekti” üle vaatamas.
Teine väga suursugune väljak, Piazza Vittorio Venata, asub üsna minu hosteli lähedal. Seetõttu on hosteli seinal ka pilt väljakust endistel aegadel, kus seda katsid rohked pruunid telgid erinevate atraktsioonidega. Täna oli väljakul ainult üks hiigelsuur telk: olympic superstore. Mida kõike sealt torino 2006-sümboolikaga leida ei võinud! Termoseid, pliiatseid, tasse, ka võtmehoidjaid (jah, Urmik, mõtlesin su peale küll korraks), kõik sutsu soolasema hinnaga, kui näiteks Soome rallil pakutu (heh, võib ka olla, et Soomes dikteerib ju eestlasterohkus hinna). No okei, kondoome ei leidnud … mitte et neid juba vaja oleks olnud.
Siiski mulle tundub, et Torino oma rohkete väljakute ja romaani kaartega on pigem rahulik, väljapeetud ning uhke linn. Hinnad kallid, majad kõrged. Heitsin juba silma väga uhkele kinomuuseumile, kuhu kindlasti minna tahan. Inimestel on siin ka aega, et üksteist vaadata, rahulikult teed ületada (foori värvi seejuures tähele panemata), istuda rohketes kohvikutes ja vestelda. Kuigi päike paistab mõnusalt, on kohati ilm siiski kuidagi hall ja mõnes mõttes ikkagi nii külm, et pani mind mu mütsi igatsema. Kindlasti ka kultuurne linn, mida tõendab 15. veebruaril toimuv Arvo Pärdi kontsert ERSO ja kellegi Olan Eltsi esitusel. Sellest kontserdist on mitmes kohas suuri plakateid üleval.
Ja – lõpuks – on täiesti arusaadav, miks just siin piirkonnas sündis idee selliseks sõiduautoks nagu Fiat, mille edukuse hindamiskriteeriumiks on masina väiksus ja vali signaal. Näiteks piirkonnas, kus mina elan, on tänavad nii käänulised ja kitsad, et enne iga kurvi võtab korralik autojuht hoo maha ja laseb signaali, et endast teada anda. Teine oluline funktsioon signaalil on loomulikult kesklinnas ergutamine, kas siis mõnele eriti ülbele jalakäijale või hoopis liiga kaua ees seisvale autole, ükskõik kas too seisab siis põhjendatult või mitte.
No comments:
Post a Comment