Piletid võistlustele

Kõik vabatahtlikud pidid minema järgi enda piletitele avatseremoonia peaproovile piletikeskusesse. Esimesed kaks piletiluuki (piletikeskus asub muide värskes õhus!) olid mõeldud vabatahtlikele, kus olid korralikud järjekorrad. Järgmised viis-kuus luuki olid mõeldud siis kõikidele võistluste piletitele – väga hõredalt rahvastatud.

Praeguseks on müüdud üle 700 tuhande pileti, mis moodustab umbes 84% sellest piletitulust eelarves, mida oodati. Minu pettumuseks ei ole ju ühtegi piletit enam alles ühelegi iluuisutamise medalivõistlusele, gaalast rääkimata. Ma ju siiberdasin ammu nende piletite ümber internetis, aga ei olnud siis veel saanud kätte enda töögraafikut ja arvasin, et sellega ollakse range (tegelikult lubati päevi ümber vahetada, kui võistlustele tahetakse minna). No igatahes, no tickets. Tundsin sedasama kibedat tunnet, mida tookord Kataloonias rallit vaatamas käies, kui katsetele ei jõudnud (jõudsin õigesse teeotsa hääletama siis, kui katse oli poole tunni pärast algamas). Minu esimene prioriteet on kindlasti iluuisutamise medalivõistlused – olen alati tahtnud vaadata, kuidas need võistlused käivad, ilma et telekaamera mu tähelepanu peaks suunama. Ja loomulikult on see lihtsalt ilus ju ka. Ja seda kõlbab üksi minna vaatama, ma arvan.

Kui ma leiaksin kabeda seltskonna, kellega minna mägedesse suusatamist vaatama, muretseksin sinnagi piletid (17. veebruari võistluseks täitsa oli, 50 EURi tk). Või ka jäähokit võiks kambaga vaadata. Aga ühesõnaga praegu ei ole veel mingit plaani kuhugi minna.

Pakutakse ka odavaid pileteid iluuisutamise treeningutele, aga ma arvan, et see ei ole seda väärt. Esiteks, pole sportlastel kohustust treeningule ilmuda. Teiseks, see pole võistlus. Oleks ma ilge Plushenko fänn, siis ma muidugi läheks sinna, et pärast seda jääd suudelda, kus ta kapanud. Aga ma tahan võistlust vaadata …

Ja et veelgi kinnitada viinamarjade hapusust: ma arvan, et töötan selles mõttes väga põnevas kohas, et meediakeskuses on kindlasti tunda, kuidas erinevatele spordialadele kaasa elatakse. Nii et ka minu tööpäevad ei saa ka mitte igavad olema.

Minu jaoks on hinnaskaalal 120 EUR-i pileti eest lagi, rohkemat ma välja ei käia ei taha (kuigi iluuisutamise võistlustele on järgmine hinnatase 190 EUR). Aga me ei räägi Austraalia tüdrukust (temaga käisime koos pileteid välja võtmas, mis võib tähendada, et istume avatseremoonia peaproovil kõrvuti :S) – tema ostis pileti lõputseremooniale hinnaga 200 eurot ja ta rääkis sellest, nagu oleks see suurim õnn (ma ise küll arvan, et see tuleb üks kurb üritus). Lisaks veel hulgaliselt pileteid hokimatšidele ja iluuisutamise treeningutele. Miks ajalehtedes temast ei kirjutata, et tema rikas on?

Muide, avatseremoonia peaproov on kohe ukse ees, äge. Sinna ei ole lubatud kaasa võtta ei fotokaid, videokaameraid ega mobiile. Ma tahan näha, mida nende mobiilidega tehakse, mis lihtsalt hajameelsusest ja harjumusest kaasa on võetud.