Täna on meie kontoril silt juba väljas – Toroc Media Relations News Desk. See on ka kohe mõjutanud – minu meelest on palju enam inimesi sisse põiganud ja uurinud, et mis ja kuidas. Hakkasime täna ka üle lugema, mitu küsimust on ajakirjanikelt tulnud. Hetkel 8 asjalikku-sisulist (pühapäev kl 8 õhtul). Kontor ise on mõnus ja avar, kolme arvuti, nelja telefoni ja ühe suure koosolekulauaga ruumi keskel. Tiimi koosolekud toimuvad enam-vähem regulaarselt kl 15 iga päev. Ainuke tõeliselt ebamugav asjaolu selle kontori juures on naljakad aknad, läbi mille peaksime oma kliente teenindama – need aknad on siuksed luugid, mis jätavad pigem jäätisemüügiputka kui kliendisõbraliku kontori mulje. Aga lähiajal pidi need eemaldatama. Kui mulle antaks kruvikeeraja, saaksin sellega isegi hakkama, aga turvamehed ei laseks mind elu sees kruvikeerajaga väravatest läbi.
Samuti on tänaseks kasvanud juba peaaegu hõlmamatuks kogu infohulk erinevatel paberitel, mida kõike “võib vaja minna”, alates ajakirjanikele mõeldud extraneti kasutajainfost kuni media relations tiimi töötajate telefoninumbritega.
Hommikul siia tulles mõtlesin, kas kõik media relations tiimi liikmed on tuttavad vabatahtlike ankeetidega ja sellega, mis me kogemused on. Kinnituseks, et minu ankeediga ei olnud Mary Villa tuttav, oli see, et nad ähvardasid mulle anda tulevikus sisulisemaid ülesandeid (kommenteerides, et siis sa ju oskad Wordi ja puha! No tõesti!)
Kuivõrd andmebaas info_2006 töötab alates 31. jaanuarist ja meie kontoril pole veel korralikku teadetetahvlit, siis oleme hakanud infot valgele seinale kleepima. Ja minu esimene tööülesanne täna oli käia erinevates kontorites ja jagada infot selle kohta, et 31. jaanuaril toimub jäätantsu kohustusliku kava esitamisjärjekorra loosimine – pidavat olema üks väga igav üritus, ärge teie sinna minge! No igatahes printisin välja mõned kuulutused selle kohta ja juba nägin vaimusilmas väga tülpinud nägusid erinevates kontorites, et mis infoga sa tuled ja et meil endalgi tegemist. Enda ehmatuseks märkasin, et enamik kontoriustest on kinni. Aga mul on ju eriline kinniste uste kartus ;) lõppkokkuvõttes kujunes ülesanne siiski väga toredaks! Ilmselt osalt seetõttu, et pühapäeval väga paljud ei tööta ja kontorid suletud. Aga teine osa kontoreid sisaldas tervet hulka väga toredaid inimesi mitmest Jaapani agentuurist ja agentuurist Agence France Presse ja Reuters jne. Suur lisakasu oli see, et tean peaaegu kinnisilmi, kus siin meediakeskuses mõni kontor asetseb. Ja tore, et kõik olid kohe lausa õnnelikud – või vähemasti viisakad –, et ma neile midagi jagasin ja ütlesin, et varsti tuleb meil (Toroc media relations, keda esindan) teadetetahvel ja info_2006 läheb lahti. Hiljem sain koridori peal veel nii mõnegagi juttu puhuda või niisama lehvitada.
Ja taas on tunda tõesti seda olümpiafiilingut, kus vabatahtlikuna ei ole sinu roll mitte midagi maailmasuurt korda saata, vaid lihtsalt olla vajadusel olemas, naeratada, abistada just kõige pisemates küsimustes. Ja nii kinnitada, et tõesti: passion lives here ... muide, ma vist pole siia kirjutanud seda, mida kodanikuühiskonna konverentsi ajal vabatahtlikele toonitasin – et üks USA Olümpiakomitee tähtsatest ninadest on öelnud, et ürituse õnnestumist saab ennustada esimese kontakti järgi vabatahtlikuga: kui see kohtumine on olnud meeldiv, siis lähevad ka olümpiamängud kenasti. Nii püüan minagi anda endast parima, et nii mitmedki inimesed võiksid oodata häid olümpiamänge. Kui see ei peaks ka USA OK-i boss olema.
No comments:
Post a Comment