Olen oma viis päeva jätnud kirjutamata. Seetõttu otsustasin nüüd laupäeva õhtul (4.veebr – Adramees, palju õnne!) end kokku võtta, arvuti välja otsida ja kirja panna, mis vahepeal juhtunud nii organisatsioonilises, muus tööalases kui kultuurilises plaanis. Isiklikus elus suhteliselt muutusteta.
Olen hakanud statistikat tegema, kes minu hostelis elamise ajal toast läbi käivad. Senimaani mahuvad loetellu: (1) kaks Kreeka neiut, kes Erasmuse kaudu Torinos õpivad, valdasid itaalia keelt kenasti ja vahendasid hostelis elavate Napoli noormeeste komplimente; (2) üks austraalia tüdruk viibis siin ühe öö, kes on olümpiakülas vabatahtlikuks; (3) siis saabusid kaks ülitoredat Norra neiut, üks neist must, aga väga imearmas! – sattusime kohe nendega jutu peale, ja nende käest sain esmakordselt itaalia veini maitsta. Tulid siia puhkama, sest lennupiletid odavad. Ette rutates peab küll ütlema, et üks neist jäi eile haigeks ja pidi täna koju minema; (4) siis on siia saabunud üks vanem naisterahvas Rootsist, kes olevat täna osalenud protestiaktsioonis kommunismi vastu (toetun Norra tüdrukute jutule) ja sain aru, et nad eriliselt ei hinnanud teda: rääkis liiga palju ja koristas hirmsasti. Minule pakuvad sellised inimesed muidugi toredaid võimalusi inimeksperimentideks. Nimelt jätsin järgmisel hommikul peaaegu meelega enda voodil teki veidi lohakalt segamini. Võisin kihla vedada, et õhtul on see kenasti silutud – ja ma ei eksinud! See oli nii sirge ja sile, et esimese hooga arvasin, et keegi on mind toast välja tõstnud.
Hetkel kribin oma arvutil toast väljas, sest ei taha klaviatuuriklõbinaga ja helendava ekraaniga segada toas magavat kahte pilusilma – ei saanud aru, kas hiinlast või jaapanlast. Ja loomulikult ei soovi häirida seda Rootsi naist, kes korrafriik. Ta peaks teadma, KUI õnnelik ta on, et ta ei pidanud elama koos Kreeka tüdrukutega! Nende ajal olid kõik voodid, laud ja kapipealne miljoneid asju täis, nagu elaks viiekohalises toas terve rügement.
Igatahes mõtlesin, et preemiaks tubli nädala eest ja lihtsalt lõõgastuseks võtan tassi sisse sutsu udupeent brändit (Alq väljend), mis Tallinnast kaasa võetud. No läks natuke aega, enne kui aru sain, et olen pimedas toas tassist natuke mööda valanud – irw täiega! Ma ei julge mõeldagi, mida Rootsi korrafriik hommikul peale hakkab selle kleepuva põrandaga! Kui ta just brändiaurudest pole purju jäänud.
Ja lõpuks: kui korraks toas käisin, siis tabasin viiendas voodis ühe naise mediteerivat. Vähemalt olid tal silmad normaalse suurusega, kuigi kinni.
No comments:
Post a Comment