kuivõrd olen mõned tööasjad veel võlgu, tahtsin hirmsasti internetti pääseda. Küsisin ühelt kohalikult vabatahtlikult, et kust sellist haruldast asja siin Torinos võiks saada ja ta juhatas mind üsna kinomuuseumi lähedale ühte internetipunkti. Ma, tõesõna, pole siin lihtsalt jalutamise peale ühtki internetipaika tabanud, samuti ei tööta net meediakeskuses; ja mis veelgi naljakam, kui seal ka wifi tööle hakkab, on see ajakirjanikele tasuline! Ma ei saa jätta üleolevalt mainimata, kui lihtne oleks eestis läbi rääkida selles osas, et leida kenasid partnereid, kes kõik tasuta netti pakuks. (mille peale Rowland kommenteeris, et jah, teie olete ju need, kes skaibivad iga nurga peal :D)
aga teel internetipunkti tabas mind üllatus hoopis uue kandi pealt. Imeilus katoliku kirik! See kuidagi avanes ümber nurga ja täiesti rabavalt. Seda vaadates, kerkisid iseenesest mälusopist esile sõnad, nagu „korintose sambad”, „neli evangelisti oma sümbolitega”, „mutillid” ja loomulikult palju sellist äratundmist nõudvaid sümboleid, mille peale suu õhku ahmima jäi ja nagu ei suutnud enam meenutada, kuidas neid imeilusaid ehitusosi ühe võimsa katedraali juures nimetati. Õpetaja Meeri oleks muidugi hullunud siin … kuigi natuke on alati ka piinlik toimiva katedraali juures imetleda vaid selle sümboleid täis maale ja skulptuure ja minialtareid. Sest see kirik tõesti toimis, missade toimumisajad olid ukse peal ning pihikambri uks oli niimoodi irvakil, justnagu oleks pihiisa vaid korraks kohvile läinud.
Peale internetipunkti tabas teinegi üllatus – õhtune Torino; kui mööda Po kallast (siin pole siis tegemist toreda teletupsu, vaid sageli ristsõnades küsitud kahetähelise jõega, mille ümber Torino paikneb) Via Po Diaz Lungo tänavatpidi noortehosteli poole jalutada, jääb silme ette fantastiline vaade! Üles mäkke kõrguv valgustatud linn, ees voolamas ülirahulik jõgi, mis peegeldab tagasi imeilusat Ponte Umberto I silda ja seda ilustavaid nelja skulptuuri silla otstes. Mõnevõrra tõi reaalsusse asjaolu, et kahte skulptuuri sättisid valgustama tunkedes töömehed, mis aitas meelde tuletada, et tegemist ei ole siiski ühe tavalise, ent väga ilusa Euroopa linnaga, vaid et siin hakkab varsti toimuma midagi ülemaailmselt tähtsat.
No comments:
Post a Comment